Meeled on sügiseselt pidulikud ja moevaatemängu lavalaudadele tagasitoomiseks on hea aeg meenutada Ameerika kultusklubi „Studio 54“ hoopis ajaloolisemas võtmes. Taaselustamine ei tähenda tingimata täiusliku kompositsiooni loomist konkreetse ajahetke väljanägemise kohta, vaid segu kõigest, mis peegeldab meie vajadusi ja soove eilsel päeval. See, kuidas me kümnendi stiilist aru saame, tuleb fookusesse vaid tagantjärele mõeldes ning 70ndate lõpuajastu erinevad elemendid, mille disainer vormist välja tõmbab, on suuremas osas majanduslanguse-eelse dekadentsi ja ohjeldamatu peoglamuuri elemendid.
„Murrangulistel aegadel on hea põgeneda mõistatuste ja fantaasia maailma,“ ütleb moekunstnik Anu Ling, „Seda kõike õhutavad lasteraamatud, aga ka kujutav kunst ja kirjandus.“ Olgu selleks Rapuntsel, kes elas pealesurutud karantiinis või tragöödia „Pidu katku ajal“, mis mõlemad meenutavad veidi tänast päeva.
Moevaatemängus tulebki esitlusele paarkümmend komplekti, mille väikestes diskohõngulistes detailides peitub võlu: kergelt lohakad, palistamata reväärid, millele kontrastiks kantidega ääristatud taskud. Suured pärlikaelakeed, graatsiliselt kõrged siidiorganza kraed ja luksuslikult sädelev plissee – just need on sügisesed märksõnad. Kollektsioonis on oma koha leidnud ka alexanderlingilikud drapeeringud, mis on esile tõstetud pehme viskoosjersey kangal, aga ka siidiruudul ja puhvvarrukal. Lõpptulemus on sügiseselt külluslik ja mänguline.